Lukk søk
Máksomearit gusket čálliid bargogohččumiidda mat leat skuvlaáiggis, skuvllas dahje girjerádjosis. Bargogohččumiidda mat eai leat skuvlaáiggis gusket dábálaš unnimus máksomearit.
vuollel 33 oahppi: unnimusat 3000 ruvnnu
33–60 oahppi: unnimusat 3 300 ruvnnu
61–100 oahppi: unnimusat 3 800 ruvnnu
badjel 100 oahppi: unnimusat 5 100 ruvnnu
vuollel 33 oahppi: unnimusat 3 200 ruvnnu
33–60 oahppi: unnimusat 3 600 ruvnnu
61–100 oahppi: unnimusat 4 100 ruvnnu
badjel 100 oahppi: unnimusat 5 900 ruvnnu
vuollel 33 oahppi: unnimusat 3 400 ruvnnu
33–60 oahppi: unnimusat 4 100 ruvnnu
61–100 oahppi: unnimusat 4 500 ruvnnu
badjel 100 oahppi: unnimusat 6 200 ruvnnu
Jus čállinkursa bistá guhkit go 2 diimmu seamma joavkkuin seamma beaivi, de lasiha dasa máksomeari mii guoská liigediibmui.
Jus čállinkursa joatká muhtin eará beaivvi dahje ahte čálli deaivvada nuppiin joavkkuin seamma beaivvi, de geavaha máksomeari mii guoská čállinkursii 2 diimmu dahje oanehat oktii vel.
Guoská juohke liige diibmui seamma joavkkuin seamma beaivvi.
Oahppit jearahallet čálli. Dát dáhpáhuvvá skuvlaáiggis, skuvllas dahje girjerádjosis. Jus lágideapmi ii leat skuvlaáiggis, de galgá geavahit máksomeriid mat gullet girjjálaš ságastallamiidda (dábálaš vuolimus máksomeriid).
Vuoigatvuođaoamasteaddji galgá álo leat dohkkehan teavstta ovdal dat geavahuvvo. Go earát go čálli lohket muhtin teavstta, de galgá čállái máksojuvvot dan ovddas. Geasi 2022 rádjai gusto spiehkastat girjerájusbargiide geat lohket lágidemiin girjerádjosiin (šiehtadus dahkkon Norsk Bibliotekforening:in). Jus geavahuvvo ollu teaksta dahje dat rievdaduvvo ja váldo oassin stuorát buvttadeapmái dahje čájálmassii, de dat galgá čielggaduvvot erenoamážit ja bálkáhuvvot eanet.
Vuoigatvuođaoamasteaddji galgá álo leat dohkkehan illustrašuvnnaid ovdal dat geavahuvvojit. Go earát go illustrerejeaddji lea gaskkusteaddjin, de galgá illustrerejeaddjái máksojuvvot dan ovddas. Jus geavahuvvojit ollu illustrašuvnnat dahje dat rievdaduvvojit ja váldojuvvojit oassin stuorát buvttadeapmái dahje čájálmassii, de dat galgá čielggaduvvot erenoamážit ja bálkáhuvvot eanet.
Barggaheaddji sáhttá áinnas máksit stuorát honorára go vuolimus máksomeari. Čállis lea álo vejolašvuohta bivdit stuorát honorára. Mii eat gaskkus bargogohččumiid maid honorára lea unnit vuolimus máksomeriid.
Mátki, orrun ja borran (stáhta máksomearit) bohtet honorára lassin. Barggaheaddji ja čálli sáhttiba áinnas šiehttat lasáhusa jus girječállis lea guhkes mátki dahje birasseasti mátki.
Lassimáksu geavahuvvo go čállái lea fállojuvvon bargu gosa ádjána guhkit go njeallje diimmu mátkkoštit guđe ge guvlui (jođáneamos mátkkoštanvugiin). Lassimáksu ferte čielggaduvvot gaskal barggaheaddji ja čálli go šiehtadus dahkko.
Barggaheaddji sáhttá bálkáhit čálliid geat mátkkoštit birasseasti vugiiguin.
Designa og utvikla med Webflow av Norsk Forfattersentrum og We Made