Máksomearit gusket čálliid bargogohččumiidda mat leat skuvlaáiggis, skuvllas dahje girjerádjosis. Bargogohččumiidda mat eai leat skuvlaáiggis gusket dábálaš unnimus máksomearit.

Unnimus máksomearit 2025:s

Čálligalledeapmi – skuvladiibmu (45 minuhta)

vuollel 33 oahppi: unnimusat 3000 ruvnnu

33–60 oahppi: unnimusat 3 300 ruvnnu

61–100 oahppi: unnimusat 3 800 ruvnnu

badjel 100 oahppi: unnimusat 5 100 ruvnnu

Čálligalledeapmi – diibmu (60 minuhta)

vuollel 33 oahppi: unnimusat 3 200 ruvnnu

33–60 oahppi: unnimusat 3 600 ruvnnu

61–100 oahppi: unnimusat 4 100 ruvnnu

badjel 100 oahppi: unnimusat 5 900 ruvnnu

Čálligalledeapmi – duppaldiibmu (90 minuhta)

vuollel 33 oahppi: unnimusat 3 400 ruvnnu

33–60 oahppi: unnimusat 4 100 ruvnnu

61–100 oahppi: unnimusat 4 500 ruvnnu

badjel 100 oahppi: unnimusat 6 200 ruvnnu

Čállinkursa - 2 diimmu dahje oanehat: unnimusat 4 700 ruvnnu

Jus čállinkursa bistá guhkit go 2 diimmu seamma joavkkuin seamma beaivi, de lasiha dasa máksomeari mii guoská liigediibmui.

Jus čállinkursa joatká muhtin eará beaivvi dahje ahte čálli deaivvada nuppiin joavkkuin seamma beaivvi, de geavaha máksomeari mii guoská čállinkursii 2 diimmu dahje oanehat oktii vel.

Čállinkursa – juohke liigediimmu ovddas (seamma joavku seamma beaivvi): unnimusat 1 700 ruvnnu

Guoská juohke liige diibmui seamma joavkkuin seamma beaivvi.

Girjjálaš ságastallan man oahppit stivrejit: unnimusat 4 200 ruvnnu

Oahppit jearahallet čálli. Dát dáhpáhuvvá skuvlaáiggis, skuvllas dahje girjerádjosis. Jus lágideapmi ii leat skuvlaáiggis, de galgá geavahit máksomeriid mat gullet girjjálaš ságastallamiidda (dábálaš vuolimus máksomeriid).

Teakstageavaheapmi (go earát go čálli dan lohket): unnimusat 300 ruvnnu

Vuoigatvuođaoamasteaddji galgá álo leat dohkkehan teavstta ovdal dat geavahuvvo. Go earát go čálli lohket muhtin teavstta, de galgá čállái máksojuvvot dan ovddas. Geasi 2022 rádjai gusto spiehkastat girjerájusbargiide geat lohket lágidemiin girjerádjosiin (šiehtadus dahkkon Norsk Bibliotekforening:in). Jus geavahuvvo ollu teaksta dahje dat rievdaduvvo ja váldo oassin stuorát buvttadeapmái dahje čájálmassii, de dat galgá čielggaduvvot erenoamážit ja bálkáhuvvot eanet.

Illustrašuvnnaid geavaheapmi (go earát go illustrerejeaddji daid gaskkusta): unnimusat 300 ruvnnu

Vuoigatvuođaoamasteaddji galgá álo leat dohkkehan illustrašuvnnaid ovdal dat geavahuvvojit. Go earát go illustrerejeaddji lea gaskkusteaddjin, de galgá illustrerejeaddjái máksojuvvot dan ovddas. Jus geavahuvvojit ollu illustrašuvnnat dahje dat rievdaduvvojit ja váldojuvvojit oassin stuorát buvttadeapmái dahje čájálmassii, de dat galgá čielggaduvvot erenoamážit ja bálkáhuvvot eanet.

Honorára birra

Barggaheaddji sáhttá áinnas máksit stuorát honorára go vuolimus máksomeari. Čállis lea álo vejolašvuohta bivdit stuorát honorára. Mii eat gaskkus bargogohččumiid maid honorára lea unnit vuolimus máksomeriid.

Mátki, orrun ja borran

Mátki, orrun ja borran (stáhta máksomearit) bohtet honorára lassin. Barggaheaddji ja čálli sáhttiba áinnas šiehttat lasáhusa jus girječállis lea guhkes mátki dahje birasseasti mátki.

Lassimáksu guhkes mátki ovddas: unnimusat 2 200 ruvnnu

Lassimáksu geavahuvvo go čállái lea fállojuvvon bargu gosa ádjána guhkit go njeallje diimmu mátkkoštit guđe ge guvlui (jođáneamos mátkkoštanvugiin). Lassimáksu ferte čielggaduvvot gaskal barggaheaddji ja čálli go šiehtadus dahkko.

Lassimáksu birasseasti mátki ovddas: unnimusat 400 ruvnnu

Barggaheaddji sáhttá bálkáhit čálliid geat mátkkoštit birasseasti vugiiguin.